Teie ostukorv on tühi.
Käoking sinine
Sinine käoking - Aconitum napellus L.
Püsik. Ilusa lehestikuga dekoratiivtaim. Lehed tugevalt lõhistunud. Huvitavate kiivrikujuliste helesiniste õitega kobarad. Rikkalik ja kestev õitsemine. Varjutaluv taim on ideaalne kasvatamiseks puuvõrade all, külmakindel. Eelistab väetatud ja niisket pinnast. Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Kasvatatakse põõsaste läheduses, üksikult istutatuna, peenras ja lõikkelillena.
Taime kõrgus 80 -100 cm.
Tähelepanu: kõik taimeosad on mürgised!
Kodumaa on Kesk- ja Lõuna Euroopa. Taime kõrgus ulatub 130 cm-ni. Taime võra on püstine, ristlõikes moodustab püramiidi kujulise põõsa. Lehed on läikivad, jaotunud viie-kuue haruliseks leheks. Värvuselt on lehed tumerohelised ja tihedad. Õite laius ulatub 4 cm-ni. Õied on värvuselt sini-violetsed või valkjas-sinakad. Õied on koondunud tihedaks, kuni 10 cm pikkuseks pintsli taoliseks õisikuks. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja.
Asukoht: kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.
Muld: sobib igasugune kultiveeritud muld, välja arvatud liigniiske, liivane, rähkne ja killustikune muld. Taim ei talu sügiseti maapinnal seisvat vett.
Hooldus: väga vastuvõtlik orgaanilistele- ja mineraalväetistele, isegi väikeste koguste korral muutub nende kasv ja õitsemine paremaks. Taim reageerib hästi mulla kobestamisele ja rohimisele. Soovitav on hooajal multšida mulda 2-3 korda (turbaga 2-3 cm). Kuivade ilmadega on soovitatav taime kasta. Taime dekoratiivsuse säilitamiseks on vajalik regulaarselt eemaldada äraõitsenud õisikuid. Taimed kasvavad kiiresti lopsakaks ja tihedaks. Tihedaid põõsaid peab jagama ja ümber istutama iga 4-5 aasta järelt.
Haigused ja kahjurid: võib haigestuda jahukastesse, laiksustõppe, rõngasmosaiiktõppe jt.viirushaigustesse.
Püsik. Ilusa lehestikuga dekoratiivtaim. Lehed tugevalt lõhistunud. Huvitavate kiivrikujuliste helesiniste õitega kobarad. Rikkalik ja kestev õitsemine. Varjutaluv taim on ideaalne kasvatamiseks puuvõrade all, külmakindel. Eelistab väetatud ja niisket pinnast. Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Kasvatatakse põõsaste läheduses, üksikult istutatuna, peenras ja lõikkelillena.
Taime kõrgus 80 -100 cm.
Tähelepanu: kõik taimeosad on mürgised!
Kodumaa on Kesk- ja Lõuna Euroopa. Taime kõrgus ulatub 130 cm-ni. Taime võra on püstine, ristlõikes moodustab püramiidi kujulise põõsa. Lehed on läikivad, jaotunud viie-kuue haruliseks leheks. Värvuselt on lehed tumerohelised ja tihedad. Õite laius ulatub 4 cm-ni. Õied on värvuselt sini-violetsed või valkjas-sinakad. Õied on koondunud tihedaks, kuni 10 cm pikkuseks pintsli taoliseks õisikuks. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja.
Asukoht: kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.
Muld: sobib igasugune kultiveeritud muld, välja arvatud liigniiske, liivane, rähkne ja killustikune muld. Taim ei talu sügiseti maapinnal seisvat vett.
Hooldus: väga vastuvõtlik orgaanilistele- ja mineraalväetistele, isegi väikeste koguste korral muutub nende kasv ja õitsemine paremaks. Taim reageerib hästi mulla kobestamisele ja rohimisele. Soovitav on hooajal multšida mulda 2-3 korda (turbaga 2-3 cm). Kuivade ilmadega on soovitatav taime kasta. Taime dekoratiivsuse säilitamiseks on vajalik regulaarselt eemaldada äraõitsenud õisikuid. Taimed kasvavad kiiresti lopsakaks ja tihedaks. Tihedaid põõsaid peab jagama ja ümber istutama iga 4-5 aasta järelt.
Haigused ja kahjurid: võib haigestuda jahukastesse, laiksustõppe, rõngasmosaiiktõppe jt.viirushaigustesse.
Paljundamine: seemnetega, põõsaste jagamise teel või pistikutega. Seemned külvatakse sügisel varjulisse kohta, niisutatud mulda. Taimed tärkavad kevadel. Kevadise külvi korral hakkavad seemned idanema aasta pärast ning idanevus langeb tunduvalt. Seemnete paremaks idandamisek soovitatakse kahe -etapilist kihistamist: +20+25 kraadi soojaga, 1kuu ja külmaga +2+4 kraadi, kolm kuud.
Peale seda idanevad seemned ühtlaselt. 1-2 lehe faasis tõusmed pikeeritakse ja istutatakse 10 cm vahedega, aga sügisel istutatakse kasvukohta skeemiga 25x30 cm. Noored taimed hakkavad õitsema 2-3 aasta pärast. Seemnetega paljundamisel sordi omapära alati ei säili. Pistikpaljundust teostatakse kevadel, aga põõsaste jagamist sügisel- septembri esimesel poolel. Põõsa paremaks õitsemiseks tuleb see jagada mitmeks osaks iga 4 aasta järel ning istutada uude kohta. Pistikuteks võetakse noori rohtunud võrseid, mille pikkus on 10-12 cm. Pistikuid võetakse kevadel- talvitunud põõsastelt. Võetakse rohtunud noored pistikud, sest vanad pistikud ei juurdu.
Kasutusala: istutatakse üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardesse. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Mõned liigid on märgitud Punasesse Raamatusse.
Partnerid: sobivad hästi ühele peenrale iiristega, pojengidega, astilbede ja liiliatega.
Sinine käoking. Bot. syn.: Aconitum linnaeanum Gayer, Aconitum vulgare DC.
Seda tuleks teada: käokinga mürgisust mõjutab kliima, mullastik ja geograafiline asukoht. Enam ohtlikum on ta lõunalaiustel.
Kasvades põhjas või viljakal aiamullal, kaotab taim mõne põlvkonnaga oma mürgised omadused.
